miks koer liigub nagu ta liigub?

22. juuli 2020

Liikumise seosed koera anatoomiaga ning sellest tulenevad tõugude eripärad liikumises.

Miks mõni koer liigub küliskäiku ja teine samas liigub pika sammuga äärmiselt ökonoomset traavi? Miks mõne koeraga võib trenni teha kui palju tahad, ent ta ei hakka kuidagi liikuma pika kena sammuga, teisel tuleb see aga loomulikult? Kui palju on koera liikumises tingitud tema anatoomiast ehk kehaehitusest ja kui palju saan muuta mina kui omanik? Kui need küsimused on sinu jaoks huvitavad, siis käesoleval kursusel saad neile vastuse. Teemad: – Koera luustik ja võrdlus inimese luustikuga – Koera lihastik ja võrdlus inimese lihastikuga – Koera liikumisviisid – Kuidas koera anatoomia mõjutab liikumist

71182375_10206420307704427_4310380344487444480_o

KOOLITAJA

 

Kristin Kerem

 

Kristini kodus ei olnud koeri – seepärast oli ta väga õnnelik, kui vanemate sõbrad otsustasid lubada tal nädalavahetustel käia jalutamas puudli ja taksi ristandina sündinud Neffiga. Mustamäe sai seeläbi hästi tuttavaks ning nädalavahetused mõjutasid vanemaid nii palju, et 1990. Aastal liitus perega rottweiler. Oma koer osutus väljakutseks ja samas teeavajaks – tõi uusi tuttavaid-koeraomanikke, viis Klubi Rottweiler asutamise juurde, tekitas näitusepisiku.
Kooli ajal saadud koer jäi siiski ülikoolipäevadel vanemate juurde ning päris oma koera sai ta aastaid hiljem, juba abielus olles – tõuks iiri hundikoer. Aasta 2009 lõpust alates liitus perega “ajutiselt” pikakarvaline küülikutaks ning edasine on juba ajalugu – tänaseks on kodus vaid pikakarvalised küüliku- ja kääbustaksid ning havannakoerad. Takse on kennelnime Iiah’s all kasvatatud üheksa pesakonda. Igapäevatöö on aga täiesti erinev – juba 11 aastat on selleks laevade sisustustööd.


Liikumine on vahetult seotud anatoomiaga – see sai selgeks 2000-ndate aastate alguses hobustega tegeledes. Siis tekkis võimalus jälgida 2 aasta jooksul hobuste füsioterapeudi tegemisi ning vaadata kuidas hobused selle töö tulemusel paranesid – hobuste füsioterapeudi abi said ka mõned liikumisprobleemidega iiri hundikoerad. See viis edasi Inglismaale õppima hobuste seljaprobleemide ja liikumisega seonduvat. Nüüd koeri aretades on toona tulnud teadmised olnud kasulikud nii ringis hinnates (Kristin on välimikukohtunik alates 2010 aastast), kui ise aretusvalikuid tehes.

Kodus on täna peamiselt taksid, kellega harrastatakse nii näitusi kui jahikatseid, põhiosas on koerad aga siiski perelemmikud.

Toimumisaeg

22. juuli 2020

kellaaeg 18.00-21.00

Maksumus

25 €

Kohtade arv on piiratud, palume osalemissoovist teada anda aadressil info@lhkkk.eu

Asukoht

Alajaama 8, Tallinn (Eesti Kennelliidu saal)